Esinejad
Fred Jüssi - festivali patroon
Fred Jüssi on sündinud 29.jaanuaril 1935 Hollandi Lääne-Indias, Kariibi meres asuval Aruba saarel. 1938.aastal tuli perekond vanemate kodumaale Eestisse tagasi, elama asuti Tallinna. On lõpetanud Tallinna 20.keskkooli (1953) ja bioloog-zooloogi erialaga Tartu Riikliku Ülikooli (1958). Esimene töökoht oli Hiiumaal, kus õpetas Emmaste lastele bioloogiat, keemiat ja geograafiat. Hiljem töötas TA Eksperimentaalbioloogia Instituudis, 1962.aastal läks aga Looduskaitse Valitsuse inspektoriks. Selles ametkonnas jätkas Jüssi läbi kõikvõimalike nimemuutuste ja ümberkorralduste aastani 1975. Sellest peale on ta olnud vabakutseline publitsist ja populariseerija, jäädes omaenda sõnul eelkõige ikka zooloogiks. Laialt on tuntud tema fotograafi ja loodushäälte helilindistaja maine, kõrgelt hinnatakse Jüssi artikleid ja raamatuid. Kaalukaim osa tema senisest tööst on aga kindlasti aastail 1976-1986 Eesti Raadio eetris kõlanud Looduse aabitsa saadetel, mis äratasid paljude inimeste seni uinunud loodusehuvi ja mida arvukad loodusesõbrad kodustes oludes raadiotest lindistasid. Küllap eelkõige just see töö tõi 1989. aastal talle ka üldse kõige esimese väljaantud Eerik Kumari nimelise looduskaitsepreemia. Omaenda tähtsaimaks loodusehuvi äratajaks peab Fred Jüssi Hillar Pärjasaart, kellega ta tutvus 1948. aastal. Et noil aegadel - ja palju hiljemgi - oli pääs mere äärde Eestis suuremalt jaolt suletud, huvitus noormees eelkõige metsadest ja rabadest. Nimetab ennast üksiküritajaks, kelle huvi on olnud enamasti suunatud elamustele.
Iren Lill - festivali kunstiline juht ja produtsent
Iren Lill on lõpetanud Eesti Muusikaakadeemia 1995. aastal klaveri erialal (prof. Heljo Sepp) ja Kölni Muusikakõrgkooli klavessiini erialal (prof. Ketil Haugsand ja prof. Gerald Hambitzer). 1992-2002 töötas ta klaveriõpetajana Tallinna Muusikakoolis. Iren Lill on täiendanud ennast meistrikursustel Eestis, Soomes, Norras, Prantsusmaal, Itaalias ja Saksamaal. 2000. aastal saavutas I. Lill diplomi interpretatsioonikonkursil "Bach 250" Tallinnas. Ta on esinenud nii solistina kui kammeransamblite ja orkestrite koosseisus Eestis, Soomes, Norras, Saksamaal ja Venemaal. 2005. aasta suvel osales ta Euroopa kontsert-turneel orkestri Kremerata Baltica koosseisus. Sagedasem koostöö seob teda muusikutega nagu Holger Faust-Peters (viola da gamba, Saksamaa) ja Marju Riisikamp (klavessiin). Käesoleval ajal tegutseb Iren Lill ka Eesti Interpreetide Liidu produtsendina.
Ansambel "Tbilisi"
Ansambel moodustati Gruusia riigi toetusel 1980. aastal. Nime Tbilisi (Gruusia pealinna järgi) soovitas ansamblile saksa poliitik Oskar Lafontaine, kui nad olid esinemas Saarlandis, Saksamaal. Kollektiiv on esinenud peale kodumaa endistes NL riikides ja paljudes teistes riikides üle maailma. 1992. aastal muutus ansambel vabakutseliseks ning tänaseks kuuluvad nad Gruusia tunnustatumate kooride hulka. Üheskoos musitseerides püütakse leida tasakaal traditsioonide säilitamise ja kaasaegse helikeele vahel, mis annab vanadele lauludele uue elu.
Reinut Tepp
Reinut Tepp alustas muusikaõpinguid Talinna 7. keskkooli klaveriklassis (Samuel Lazikin) ja jätkas Tallinna Muusikakeskkoolis (Ell Saviauk) ning Tallinna Konservatooriumis (prof. Laine Mets). 1993. a. jätkusid õpingud EMA magistratuuris prof. L. Metsa klaveriklassis ja Imbi Tarumi klavessiiniklassis. Ta on täiendanud end Huguette Dreyfus'i kursustel. Reinut Tepp on teinud koostööd kollektiividega nagu Tallinna Barokkorkester, Corelli Consort, Rondellus, Tallinna Kammerorkester jt. Tihe koostöö seob teda ansambliga Cantores Vagantes. 1998. aastast on ta tegev klavessinistina kammerorkestris Kremerata Baltica (kunstiline juht Gidon Kremer), kellega on esinenud arvukatel kontsertidel üle kogu maailma (Carnegie Hall, Royal Albert Hall, Tokyo Santory Hall jne.). Lisaks Gidon Kremerile ja Kremeratale on ta üles astunud väljapaistvate interpreetidega nagu Michala Petri, Sergio Azzolini, Aleksei Ogriatsuk, Kalev Kuljus, Moshe Aron Epstein, Maria Fedotova jt. Samuti mängib Reinut Tepp Kremerata Baltica Sextetis. Ta õpetab G. Otsa nim Muusikakoolis klavessiini ja kammermuusikat.
Harry Traksmann
Ta on tegutsenud kammermuusikuna paljudes erinevates koosseisudes. Neist olulisim on osalemine “Uus Tallinna Trios” (klaver - Marrit Gerretz-Traksmann, tšello - Kaido Kelder), millega on aastatel 1998-2000 käidud konkurssidel Kuhmos (diplom), ”ConBrio`98” (ETVpreemia) ja Gdanskis J. Brahmsi nim. kammermuusikakonkurss (II preemia). Samuti on Harry Traksmann edukalt osalenud duode konkursil Kuhmos koos M.Gerretz-Traksmanniga ja II H.Elleri nim.viiuldajate konkursil(diplom).
Harry Traksmann töötab Tallinna Kammerorkestris kontsertmeistrina ja tegutseb ka Nyyd ansamblis.
Olga Voronova
Klaveriduo Jorma Toots ja Ebe Müntel
Klaveriduo alustas tegutsemist 2004. aastal. Sama aasta sügisel esines duo edukalt noorte interpreetide konkursil ConBrio`04, kus jõudis finaali. 2005. aastal võttis ansambel osa kõrgetasemelisest klaveriduode jõuproovist Jesenikis, Tšehhimaal, kus osaleti poolfinaalis. 2008. a. novembris osales duo rahvusvahelisel konkursil Byalistokis, Poolas, kust naasti V preemiaga. Duo on andnud kontserte Eestis ja Saksamaal. Lisaks klaveriduode klassikalisele repertuaarile ja eesti muusikale on ansambel mänginud ka improvisatsioonilist muusikat.
Helena Tulve
Helena Tulve õppis kompositsiooni Alo Põldmäe juures Tallinna Muusikakeskkoolis ning 1989–1992 Eesti Muusikaakadeemias, olles Erkki-Sven Tüüri seni ainus õpilane. Seejärel jätkas ta kompositsiooniõpinguid Pariisi Kõrgemas Konservatooriumis Jacques Charpentier´ juures, mille lõpetas 1994. aastal Premier Prix´ga. 1993–1996 täiendas ta end samas ka gregooriuse laulu ja traditsioonilise muusika alal. Ta on osalenud György Ligeti ja Marco Stroppa suvekursustel ning IRCAMi elektronmuusika kursustel Pariisis (2001). Aastast 2000 on Helena Tulve Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kompositsiooniõppejõud. “Mulle on esmatähtis muusika piiride laienemine. Ühelt poolt kõlaliste, vormiliste ja stiililiste, teiselt poolt ka geograafiliste muusikapiiride avanemine, mis on olnud esimesena mainitutele suuresti tõukejõuks,” on helilooja oma loomingu kohta öelnud.
Tulve muusika teeb eriliseks ja sisendusjõuliseks analüütilise täpsuse ja intuitiivsete kõlakujutluse õnnelik ühendus tema loomingus. Enamasti viitab tema teoste atmosfäär metafüüsilisele olemiskogemusele, mis peegeldub ka teoste pealkirjades ja kirjandusest pärit poeetilistes kommentaarides.
Tulve loomingus on ülekaalus hoolikalt viimistletud kammerteosed, milles on loodusprotsesside voolavust ja värve.
“Ma kuulan nii imelikult, muusika lahustub ajus niimoodi ära, et ei kuula konstruktsiooni. Peas on värvid, mittemuusikalised materjalid. Kui ma kirjutan, toimub tõlkeprotsess,” ütleb helilooja.
© EMIK
Andrus Vaarik
Andrus Vaarik on lõpetanud 1982. aastal TRK lavakunstikateedri 10. lennu. Aastatel 1982-1992 töötas ta näitlejana Eesti Noorsooteatris (Tallinna Linnateatris) ja 1992-2002 Eesti Draamateatris ning 2002-2009 tegutses vabakutselise näitleja ja lavastajana. Alates 2009. aastast töötab A. Vaarik näitlejana Tallinna Linnateatris. Ta on mitmete preemiate laureaat, sh Voldemar Panso nimeline preemia, 1980; Ants Lauteri nimeline preemia, 1988; Eesti Näitlejate Liidu aastapreemia, 2000; Linnateatri kolleegipreemia parimale meesnäitlejale, 2010; Eesti Teatri Aastapreemia parimale meeskõrvalosatäitjale, 2010; Raadioteatri näitlejaauhind, 2009.
Robert Jürjendal
Robert Jürjendal on kitarrist, pedagoog ja vabakutseline helilooja. Enamus tema muusikaprojekte on seotud improvisatsiooniga, tuntumad neist Weekend Guitar Trio, Fragile, duo Riho Sibul - Robert Jürjendal, UMA ( Aleksei Saks & Robert Jürjendal). Tema osavõtul on valminud rohkem kui 30 CD-d väga erinevates ˛anrites.Ta on kirjutanud muusikat ka mitmetele loodusfimidele nagu "Sundasunik" (re˛. Rein Maran) ja "Rannaniitude laulud"(re˛. Ago Ruus).
Riina Roose
Kaarel Aluoja
Aastatega on huvid ja tegemised teisenenud. Kui kuni Eesti Vabariigi taasiseseisvumiseni sai aktiivselt matkamisega tegeldud, siis nüüd on see jäänud pigem nädalavahetuste rõõmuks. Küll on aga sõrm antud kodu-uurimisele. Järvamaa looduse huviväärsused olen kirjutanud raamatuks «Loodusega sina peal» (2006).